Suvistest jahtidest kõige põnevamaks jahiks võib pidada sokujahti. Nüüd kus seakatk on oma laastava töö teinud, ei olegi enne augustit muid jahte oodata kui ainult sokujaht. Ja kuna viimased aastad on metskitse populatsioonile hästi mõjunud, siis on juba ka mida hinnata.
Sokku on kõige lihtsam hiilida ikka jooksuajal. Piiks taskusse ja eelnevatel õhtutel/hommikutel tehtud eeltööga valitud metsaveerele hiilima. Õiges positsioonis olles võib juba sokku piiksutada. Kui sokk inimest ei näe, tuleb ta üsna kiirelt uudistama, kes on endast märku andnud. Reeglina küll kitse kõrvalt uus kits pinget ei paku, kuid siiski, noored ja uljad sokud on meelitatud veel ühe kitse kutsest. Kui aga piiksus tundub miskit kahtalst võib näha, kuidas sokk kiirelt haukuma hakkab ja minema jookseb. Muidugi ärritab selline tegevus ka kitse ning ka tema leiab enesele ohutuma koha. Noore soku puhul on muidugi täiesti võimalik, et jooksu ajal ei heiduta teda miski ja üsna pea pistab ta pea metsatukast välja, et teha kindlaks kuhupoole kits võis minna. Ja nii kõik oligi. Sedakorda muidugi sai jälgitud mängu võlu, kuna sokupoiss oli tegelikult väga kena sarvega, siiski noor ning täiesti potensiaalne medaliloom, kui aastad talle seda lubavad.
Teine kord sai sokk välja valitud pigem just vanuse järgi. Olles leidnud ühe eriti halli näoga soku ja talle lähemale hiilides selgeks teinud, et sarvgi võiks juba vanalooma oma olla, sai ka lask sooritatud. Kuid mis välja tuli – tumedad, kitsad sarved ning hall nägu peitsid endas üht sõjakat ning potensiaalselt kena sokupoissi. Seda küll hindasime hiljem, kui sai hammaste järgi vanust kindlaks määrama hakata. Seekord oli küll puhas lask ja tulemus sekunditega käes, aga loom oleks võinud täiesti oma parimate aastateni elada, järglasi toota ja põllu uudistajatele silamilu pakkuda. Perele muidugi meeldib noorlooma liha tunduvalt rohkem, kuna too on pehmem ja seda küpsetada ja moorida palju lihtsam. Omalt poolt, kirjutan selle lasu kogemuste varasalve. Metskitsedel on tulemas üsnagi rasked aastad ning ka jahimehed loodavad, et seakatku tagajärjel kiskjate põhitoidulauda kuuluv metskits elab vapralt rasked ajad üle ning ka edaspidi võib näha kenasi sokkusi põldudel ja metsatukkades liikumas ning kitsemammasid talledega metsaveerel.
Kena kitsejahti ja edukat põdrahiilimist :)
You must be logged in to post a comment.